-Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis-
Miks on pealkirjas sõna veelkord,.. aga seepärast, et blogis, millest ma siia kolisin, ma samal teemal juba kunagi kirjutasin.. ja nüüd, lugedes seda vana teksti, mille ma igaksjuhuks olin otsustanud wordis salvestada, leidsin päris mitmeid asju, mis väärivad ka uuesti siia üles kirjutamist. Seega, kes te olete mu vana blogi näinud, siis osa sellest sissekandest on sama.. aga vaid osa.
Alustuseks üks põletav kogemus täna. Ma siin ühes postis seletasin, kuidas asjad progressiivselt alla käivad. Vähemalt siis, kui kõigepealt süüa juustu popcorni ja seejärel peekoni oma. Ja siis ma mõtlesin, et enam hullemat popcorni ei saa olla, aga tuleb välja, et progressi (kuigi tagurpidist) ei saa siiski peatada. Nimelt on peekoni popcornist kõvasti hullem põlenud popcorn. Samas võiks mõni ekspert seda musta ühtesulanud ja veel seesmiselt särisevat käkki nähes küsida, et kas saab ikka kindel olla et see üldse popcorn on. Õde tuli hetk pärast põhi äktsioni toimumist tuppa ja ütles, et kõrbehaisu on isegi õue tunda. Ma küll püüdsin asja arusaadavamaks muuta, seletades, kuidas ma selle suitseva objekti kähku rõdule viskasin. Seejärel tuli aga välja, et õde tuli hoopis teiseltpoolt maja. Peaks siis õnnelik olema, et keegi tuletõrjet ei kutsunud. Noh jah, riided haisevad küll hetkel nagu oleksin olnud vabatahtlik mõne kulupõlengu kustutamisel. Huvitav, milline veel hullem popcorn on. See peab ilmselt mikrolaineahjus mingeid füüsikaseaduseid eirama ja muutuma millegiks rõvedaks või omandama kerge gammakiirguse. Igaljuhul on hetkel selline tunne, et ega vist ei tasu enam popcorni osta. Muidu on 13. reede suhteliselt sündmustevaeselt möödunud.
Kui ma täna seda popcorni ja õlut käisin ostmas (muide, hea seegi, et õllega mingit jama ei juhtunud), panin tähele, et isegi meie pisikeses provintsilinnakus on politsei hakanud oma tööd tõsiselt võtma. Täna koristasid nad poe eest vanasid koledate nägude ja kalasilmadega taarausku mehi. Nädalake tagasi tegid nad aga mu ühele sõbrale trahvi, kuna ta autos ei olnud lapse jaoks turvaistet. Nüüd ma natuke kardan, et äkki nad peatavad mingil hetkel juba ka kiivrita rattureid ja pimedal ajal helkurita jalakäijaid. Miskipärast räägitakse, et eestlased on hiljuti laisaks muutunud, vägijooki kuritarvitama hakanud ning unustanud tõsised teod. No ma ei tea,.. see teine võib tõesti õige olla, aga minule tundub pigem, et eestlased on ikka üks kuradima pikaldase mõtlemise või äkki isegi mitte eriti üldse mõtlev ja jubedalt rabelev ja tööd rabav rahvas. Siinkohal tuleb taas meelde, kuidas üks Eesti maavanematest Maleva filmis pakkusid välja, et koledate tegude karistuseks sõjatandril, võiks sakslaste kiuste kõik töö nende eest ära teha. Nüüd küll ei ole enam siin eriti sakslasi, aga vägisi teiste eest töö ära tegemine jätkub, sest suur osa firmadest, kus eestlased on madalapalgalised töölised, on ju välismaised. Nüüd küll tapetakse ennast selle nimel, et saaks ohjeldamatult tarbida. Ei tea kas nüüd tahame läänemaailma kiuste ka kõik nende toodetud kauba ära tarbida.
See oli vist veel eile õhtul, kui vaatasin riigikogu infotundi. Ja mis me kuuleme, meie oma praegune "maavanem", peaminister Andrus Ansip tõestab mu kurva nägemuse tõesuse, et ega eriti ei mõelda ja midagi erilist halba ei nähta, sest meie eesmärgiks ongi tublisti tööd rabada ja ohjeldamatult tarbida. Seda nähakse lausa majanduse alusena. Kulla peaminister.. selline suhtumine on muutumas majanduse ja kogu ühiskonna progressiivse allakäigu alguseks. Esiteks suur konkurents ja stress, mis tõsise orjaühiskonnaga kaasneb, panebki rahva viinapudeli põhjast vastuseid otsima. Teiseks, tarbimine, mis ausalt öeldes pakub tavaliselt rahuldust vaid väga lühikeseks ajaks, on ohtlik kogu inimkonna tuleviku seisukohalt. Ühes dokumentaalis, mida ka hiljuti nägin, räägiti, et praeguse produktsiooni, tarbimise ja saastamise juures oleks meil lisaks praegusele vaja veel nelja Maa suurust planeeti. Jah, orjaühiskond meil ongi, sest kasu teenib ikkagi püramiidi tipp.
Siinkohal meenub ka ühe meile ülikoolis loengut pidanud professori räägitud lugu kultuuride kokkupõrkest ja kapitalismi valelikust müüdist parema elu saavutamise kohta. Lugu on järgmine:
Neeger istub banaanipuu all, kui valge mees talle ligi astub. Viimane küsib, mis neeger teeb ja kuuldes, et see ootab kunas banaan puu otsast alla kukub, ütleb ta: "Tüüpiline aafriklane, tööd ei viitsi teha aga süüa tahaks saada". Valge mees hakkab siis õpetama, et kuule pinguta natuke, roni puu otsa ja korja juba kõik banaanid kokku. Neeger küsib seepeale, et mis ta nii paljude banaanidega tegema peaks, ta tahab ju vaid ühte süüa. Valge mees jääb aga endale kindlaks ja soovitab ülejäänud banaanid turul maha müüa ja teenitud raha eest käru osta, et veel rohkem banaane turule viia ja veel rohkem raha teenida. Neeger on nüüd aga eriti segaduses: "Aga mida ma selle veel suurema raha hunnikuga peaksin tegema"? Valge mees soovitab, et siis võib endale juba töölised banaane korjama palgata ja ise ei peagi enam ise midagi tegema. Seepeale küsib neeger: "Aga mida ma siis praegult nii väga teen"?!
Jah, tõsise hedonisti usku inimesena arvan ka mina, et elu mõte on nautida. Nautimine on aga erinevatele inimestele erineva tähendusega. Enamik inimesi teevad pale higis tööd, et oleks küllalt raha, millega võimaldada endale igasuguseid asju ja üritusi. Samas, kui paljud neist selle jaoks tehtavat tööd naudivad? Mitte just eriti paljud. Kuna üldiselt on nii, et mida rohkem on sul raha, seda rohkem tundub seda ikka vähe olevat. Seepärast teevad need inimesed aga aina rohkem ja rohkem tööd. Siis tekib stress, väsimus ja tervisehäired. Aga nad ikkagi peavad seda vajalikuks ohvriks, et tunda elust mõnu.
Selline elu ei ole minu arust eriti hea. Mina eelistan tööd võimalikult vähe teha.. vaid nii palju, et oleks hädavajalik raha. Naudin mitte töötamist.. naudin lihtsaid asju, mis ei nõua palju raha.
Ainult see on tõeline hedonism, kui sa saad nautida absoluutselt kogu aeg. Kahjuks on tänapäevane aeg tekitanud inimestes tunde, et ainult ühtmoodi ongi võimalik elada (jah, jälle ma kasutan seda ühe võimaluse mõistet) - orjates kapitalistlikku võimu. Ja mida me sellega tegelikult teeme? Hävitame maailma, raiskame üleproduktsiooniga ressursse, saastame loodust, garanteerime iseendi hävingu. Baroki ajastul oli levinud mõtteviis, et mis meil sellest, kui peale meid maailmalõpp tuleb.. seda enam peame me pidutsema. Sellest on möödas juba sajandeid, aga jälle on sama mõtteviis tagasi. Ometi tahavad kõik järglasi. Mis te neist lastest teete, kui te ise nende elukeskkonda hävitate.
Kas see, mis on, peabki olema? Ma mõtlen seda, et ajal, kui me oleme saavutanud tohutu tehnoloogilise arengu, mis pakub aina uusi mugavus- ja trendiasju, tekib küsimus, et kas meil on tõesti kõike seda eluks vaja. Vähemalt mina arvan, et ei ole. Ma saan küll aru, et keegi ei taha ju elada nagu mõni primaat, aga võtke näiteks eeskuju rastadest Jamaical. Nad elavad suhteliselt normaalsetes, tänapäevastes majades.. elavad lihtsat elu ja on siiski õnnelikud. Palju õnnelikumad, kui mingi rahahai fucked up Euroliidus, Estonias või US impeeriumis. Vahelduseks üks huvitav fakt: Juba üle 2000 aasta tagasi hakati mõtlema, et kas ehk peaks looma Euroopa liidu, mitu korda on sellele päris lähedalgi oldud (nt. Rooma ja fašhistlik Saksamaa), aga ikka ja jälle näitab aeg, et imperialism ei ole mõeldud püsima.. just selle pärast, et tegelikult selline võim võtab inimestelt vabaduse ja võime õnnelik olla. Ja ükskord tuleb aega, kui Kalev tuleb mootorsaega.. ja maa saab värisema. Siis saame jälle laulda, et mõisad põlevad, saksad surevad.. ja lõpuks kukub Euroopa Liit ja vereimejatest poliitikud peavad taganema inimmasside ees, kes peale kannatusi on lõpuks aru saanud, et on ka teistsuguseid võimalusi elada, kui teenida isandaid, sõdida mõttetute ideaalide pärast ja ohverdada ennast ning maailma tühiste asjade nimel.
Mõelge natuke ise, kas on üldse põhjuseid, miks ei võiks maailm olla vaba sõdadest, vihast ja rassismist. Meil pole ju isegi vaja riigi piire, pole vaja valitsusi (ei riigivalitsust ega isegi omavalitsusi).. kui pole riigipiire, ei saaks ju tegelikult olla ka rasside vahelist vaenu. Kõik töötaksid ühe eesmärgi nimel.. et elada. Kui vajad elukohta, raiud mittekellegi metsa ja naabrid tulevad sulle appi maja ehitama (sest ka sina aitad neid). Ja ega juba tehtud avastused ära ei kao.. seega ega sellised mugavused, nagu soe vesi ja üldse soojustus majadest ära ei pea kaduma. See oleks lihtsalt tänapäevane variant kunagisest Ameerika indiaanlaste elustiilist. Hmm.. ma poleks kunagi uskunud, et ma ükskord hakkan toetama kommunismi (aga see ei ole ju see paha, kuri, paha kommunism, mida tänapäeval tuntakse). Ja pealegi oleks see kõvasti rohkem demokraatlikum, kui demokraatia ise. Te kindlasti arvate, et siis teeb igamees seda, mis ise tahab. Aga see olgu meie endi moraali küsimus. Jajah.. tänapäeval ei olegi eriti enam moraali ja eetikat järel. Ja miks ka mitte.. kui juhtub nii, et mees teeb, mis mees tahab.. siis ka vastutagu oma tegude eest oma hinge ja eluga. Üldse on ju loodusseadus, et tugevam jääb ellu ja see on ka õige. Hetkel on tunne, et tugevam on ülbem ja mugavam.. meid nööriv isand.. aga me oleme ju tegelikult nagu Vana-Rooma orjad.. me samamoodi ei teadvusta endale, milline jõud me oleme. Ja elame teadmatuses.. tedmata, mis on vabadus.
Well, ma võin ju neeger olla, ja võite mulle öelda, et ma olen looder etc. aga vähemalt ma olen õnnelik ja mul ei ole peaaegu kunagi stressi ja mul on aega, et nautida maailma ilu. Ma ei tahagi, et kõik mõtleksid nii nagu mina.. see oleks tegelikult juba minule kahjulik. Aga mulle ei meeldi, kui mulle öeldakse, et ma peaksin oma elustiili muutma.. et ei ole õige teiste kulul elada.. et peaks tööd tegema ja maailmale "kasulik" olema. Teate, mul on parematki teha kui raisata oma aega mõttetule pingeid, haigusi ja muid probleeme tekitavale tööle. Eriti kui see kokkuvõttes hoopis tekitab hukatuse või on lihtsalt mõttetu. Ja ammugi ei taha ma olla sihuke bloody brick nagu on poliitikud ja ärijuhid. Sol Lucet Omnibus!
..over and out.
Translation to English (21.05.2009) - I left part of it untranslated because my thoughts have changed and I thought that not everything is worth of translating anymore.
One more time about hedonism and slavery
-Happiness ain't goal, it's lifestyle-
Why it's written "one more time" in the title.. that is because in my former blog I already had wrote on that theme and I found that there were some things worthy to rewrite it here. For the start one burning experience I had today. I explained here in one post, how things tend to get worse progressively. At least when first you eat cheese popcorn and then the bacon flavoured one. Then I thought it is impossible to get worse popcorn, but it seems that progress (although reverse) can't be stopped. Notably much more horrific than the bacon popcorn is the burned one. Possibly some expert could ask if this black, melted, inside still smoldering mass could even called a popcorn at all, but anyway. My sister came home only moment after the main action and said that burning smell is even to be felt outside. I then tried to make it more understandable by explaining how I quickly threw that smoking object to balcony, but then sis said that she came from the other side of the house. I guess, I should be happy that no-one called the firesquad.. and yeah, my clothes do smell now like i'd been a voluntary to extinguish some real fire. I wonder which would be even worse popcorn. I guess it has to ignore some laws of physics in the microwave and turn into something foul or acqire slight gamma radiation, so it seems that i shouldn't buy any more popcorn. Other than that, friday the 13th has been quite uneventful.
Today, when i went to buy this popcorn and a beer (BTW, at least nothing were wrong with the beer), i saw that even police in our little provincial town have started taking their job seriously. Today they got rid of these old, ugly looking, fish-eyed men who constantly inhabit the front of the shop. A week ago or so, at the same location, they fined one of my friends who didn't have a children's seat for his kid in the car. For some reason common view is that Estonians have grown lazy lately, started drinking more and forgot serious, needed deeds. Well, I don't know.. perhaps the second one is true, but i feel that Estonians are still such a people who all the time works and does other things with disputable value to their life, and at the same time doesn't think much. That reminds me how in one of our well known self-ironical pseudo-historic comedy movie, one of the old Estonian tribal elders, offered that as an punishment for the terrible things that German Teutonic knights did to us in war, we should do all their work so that they would all the time feel a terrible boredom and shame. Although now we don't have so many Germans here, but doing the work of others goes on, for most of these companies where Estonians are low priced workers are foreign. Also, now we kill ourselves for the purpose to consume uncontrollably.
I think this was only yesterday when I watched the briefing of the parliament, and what did i hear? Our own contemporary "tribal elder", prime minister Andrus Ansip with all the joy admitted that we have no problems and it IS our aim to work hard and consume all we can. Such attitude is turning to be the beginning of the progressive decline of economy and the whole society. First, big competition and stress that always shadows such a "slavesociety" is the very reason why people looks for the answers from the boozebottle. Secondly, consuming, what honestly offers the satisfaction mostly for only short time, is dangerous for the future of whole mankind. In one of the documentaries that i saw lately, scientists said that with such amount as humans use the ressourses to produce and consume, with the amount of pollution coming out of it, and with the size of the population, we already would need four additional Earth sized planets so that nature could regenerate itself.
And now.. i write an enlightening story that was told us in the university by one of the professors in, i think it was ethnology ore some such lecture. Story is about the collision of cultures and the deceitful myth of the capitalism to achieve a better life. Story is as follows:
An African man lies under the bananatree when suddenly a white man walks to him. Last one asks, what black fellow does there and hearing that he waits for banana to fall from the tree, he sais: "Typical African, wants to eat but don't want to work for it." He starts to teach: "Listen, you should exert yourself a little. Climb to the tree and when already there, gather all the bananas you can." African askes then, what he should do with so many bananas, he only wants to eat one. But other guy stays sure to himself and advises to sell other bananas at the market and to buy a cart with the money he earns. Now African man gets completely baffled not understanding why he should buy a cart. "Because with cart you can take much, much more bananas to the market," answers the white man, "you get more money and soon you can hire the workers to do the job, and you don't have to do anything." Black guy asks then: "What so much i do right now then?!
As a truthful hedonist I too believe that humans should enjoy as much as they can, but enjoying seems to have a different meaning for majority of people. Most people work, sweat and suffer so that they would have lots of money with what they could afford different things, parties etc. They call it enjoyment?! How many people enjoy the year of hard work that enables them to go to a vacation where they have week or so filled with frenzied activities? I guess not so many. As generally is so that more you have money, the more you always feel that you don't have enough it. Because of that these beople must always work more and more, and then they get stress, fatigue and different health problems. But still they believe it is needed sacrifice to enjoy the life.
As an hedonism I see a littlebit different behavior. Some may say that i sacrifice other things.. and yes, sometimes I do feel like I sacrifice something that I would like to have, but still. I prefer to work as little as is needed. I enjoy simple things that doesn't require much or any money. Only this is true hedonism if you can enjoy all your time. Additionally we should consider what are we doing to the world. These people who work all the time to "enjoy" what their earned mony can offer them, they don't even think that they are destroying the world. They waste precious resources with this mad overproduction and absolutely unneeded things what are made for such stupid people as they. They pollute the nature, and doom themselves into decline by becoming simpleminded, uniform creatures who only know how to live when there are numerous comforts. And we can say that even if they are not slaves for their job, they surely are slaves to the lifestyle.
In the 17th century noble people often lived over their needs. They said that this is not their problem if the world ends after them. And as it was commonly believed that the end of the world is nigh,.. yet this made them to live even richer. Four-five centuries later it seems that the same careless view of life has again infecting people. Still, almost everyone wants to have a successors/children. I don't understand why they make these babies if at the same time they are destroying living environment of future.
