EKG - see ei ole absurdipoeesia!

EKG on elektrokardiogramm, mis näitab mu südame rütmi. Aga see on veel miski. Kolm olulist tähte. Ja juhuslikult täiesti ajalises järjekorras. Ja terve maailm aga vaid üks mina.. või oli meid rohkem.

Take my love, take my land,
Take me where i cannot stand.
I don’t care i’m still free,
You can’t take the sky from me.
Take me out to the black,
Tell them i aint coming back.
Burn the land and boil the sea,
You can’t take the sky from me...
There’s no place i can be since i found serenity,
You can’t take the sky from me.
-from the Firefly-

Number üks.. see on armastus mis lihtsalt on. See on kõike hõlmav ja rahu tekitav. Kuid see on jumalik, aga inimene vajab ka konkreetsemat armastust. Ja siis tekib armastus, mis on salapärane unistuse taga ajamine. Aga asi läheb veel keerulisemaks, sest avastad midagi veel. Armastus, mis on sügav saladus ja saabki selleks vaid jääda. Ja lõpuks tundub mingil hetkel justkui lahendus käega katsuda, kui õpid iha tundma. Iha, mis on nii reaalne ja käega katsutav. Pole mingit saladust ja on vaja vaid tahtmist. Aga siis hakkad mõtlema, et kas kõigest iha on väärt mitme erineva armastuse hülgamist vaid selleks, et valust lahti saada ja nautida. Ja niimoodi kahevahel, leiad järsku hoopis vastandliku tunde - viha.

Ärge võtke mult armastust. See ongi minu maa ja minu pühalikkus. Aga kas on võimalik, et armastust on liiga palju. Või et armastusi on liiga palju. Tundub, et on. Sest segadus just sellest tõusebki. Siis mõtled, et ole siis realist ja tee kained otsused. Elimineeri võimatu, hülga unistus, lükka tagasi see, mis käib su aususe vastu.

Aga ei saa tegelikult unustada neist ühtegi, sest muidu tunned veel suuremat kaotusevalu, kui hing kanda suudab. Võta siiski ära mu armastus,.. mu taevast sa minult võtta ei saa.