Täna nägin ühte väga veidrat filmi. Veider oli juba seegi, et filmi originaal pealkiri on "Human nature", aga meiten keeli oli Loomalik instinkt,.. ehk siis sasipidi. Film on kolmest inimesest. Tegelikult üks neist pidas ennast seni ahviks, kuni kohtub teise tegelasega, mehega, kelle kodune kasvatus temast igasuguse loomalikkuse põlgaja, isegi peaks ütlema vihkaja oli loonud. See mees varasemalt tegelenud hiirtele lauakommete õpetamisega, otsustab teha ka "ahvmehest" tsiviliseeritud härrasmehe. Filmi kolmas tegelane on naine, kelle võimas karvakasv on ta põlguse ja pilgetega inimkonnast eemaldanud. Mõne aja pärast aga tekis temas igatsus armastuse järele. Kirjutades loodusteemalisi romaane, tuleb ta tsivilisatsiooni tagasi, laseb endale ravi teha, et olla tavaline, ilus, sileda nahaline naine. Kuna viimase ja metsikust ebaloomulikuks pidava mehe vahel olnud põgus armulugu hävineb ühe kena prantsuse näitsiku pärast (otseseks põhjuseks on see, et mõlemad naised tahaksid last, aga karvase naise last kujutab loodust põlastav mees ahvina ette), otsustab nüüdseks juba täiesti tavaliseks iluduseks saanud enam üldse mitte karvane naine pöörata ümber ahvmehega toimunud tsiviliseerimise progressi ja talle taas näidata tema algset vaba hinge, mis ilmselt juhtubki ainult tänu kaelarihmale, millega härra tsiviliseerija talle oli just algul kombeid õpetanud, andes talle valetoimingute peale elektrilöögi. Elektrihirmus ahvmees ja petetud naine elavad taas metsas, kuni härra tsiviliseerija hakkab tundma, et ikkagi armastab seda nüüdseks tegelikult enam mitte üldse karvast naist ja läheb talle metsa püstoliga järgi (ei teagi miks püstoliga). Lõpptulemusena aga laseb ahvmees ta maha. Miskipärast läheb hoopis mitte enam karvane naine vangi, ahvmees aga kohtus tõestades, et loodusega harmoonias elanud hingena viidi ta mitu korda ümber kasvatades segadusse. Kohus näinuna, et tsiviliseeritud ahvmehel endal ju tegelikult süüd ei ole, laseb ta vabadusse. Pressi jälitatuna pöördub tsiviliseeritud mees metsa tagasi, kuid istub niipea prantsuse tsiki auto peale, kui kaamerad kadunud. Hiired, kes samuti nüüdseks tsiviliseeritud, ei saa aga hääletades ühtegi autot peatatud, kuna nende silt kirjaga New York, on lihtsalt liiga väike.
Film oli siis ilmselt sellest, mis ka minul viimaste aegade põhiline küsimus olnud - kuidas inimene peaks elama ja kas pärast tsivilisatsiooni mõjutusi on võimalik normaalselt taas loodusega harmoonias elada. Või kas kellelgi on õigust inimese elustiili arvustada ja isegi sundida muutuma. Jah, veider film oli, aga väga hea ja asjaliku ideega.
No comments:
Post a Comment